Hellamaa Perekeskus sai tegevusloa 01. aprill 1995. aastal. Asutamisdokumendid valmistas ette Elle Voolma ja perenaisena asus tööle Õie Laksberg.

1995. aastal pakuti perekeskuses pesupesemise teenust, sai kasutada suurt hakklihamasinat, lugeda ajalehti ja ajakirju, samuti töötas siin Nauri Äri müügipunkt. Kangastelgedel kooti kaltsuvaipu. Korraldati üritusi igale eale,kord nädalas käis juuksur ja toimus perearsti vastuvõtt, suvel korraldati ekskursioone ja muid üritusi. Lastele olid mängupäevad, meestele meesteõhtud. Perekeskuse ruume kasutati ka juubelite ja peiede pidamiseks.

1996 - 1999.aastatel. Kinnitati Hellamaa Perekeskuse põhimäärus ja alustati lapsehoiuteenusega, korraldati üritusi ja näituseid ja külas köisid sotsiaaltöötajad Taanist, Rootsist ja Soomest. 1997 aastal Urve Vaheri juhendamisel alustas lauluring ja peagi moodustati lauljatest seltsing Pühalepa Lustilised. 1998. aastal alustati puuetega inimeste kooskäimistega ja töötute õppegrupiga. algasid Psühholoogilised nõustamised. Pühalepa Lustilised asutasid tantsuringi Ruth Lille juhendamisel. Perekeskuses hakkas käima naiste seltskond, kellest kasvas välja Pühalepa Naistekoda. Perekeskuses alustasid tööd lastekaitsespetsialist Helle Aron ning põetus- ja hooldusspetsialist Raili Mägi, Peale viimase lahkumist tuli tööle Jane Aron. 1999. aastal algasid perepäevad, kuslastevanematele toimusid loengud ning anti praktilist õpetust. Korraldati üritusi - emadepäeva, vabariigi aastapäeva tähistamine. Perekeskuse poolt anti välja ajaleht "Las mööduvad aastad". Hooldusõde Marianne Lõppe tunnistati Hiiumaa parimaks sotsiaaltöötajaks.

2000-2005. aastal. kinnitati uus Hellamaa Perekeskuse põhimäärus. Korraldati ürituste nädal "Pöörased päevad". Hellamaa Perekeskus tunnustati aasta parimaks sotsiaalasutuseks maakonnas. 2001. aastal algasid kodumudilaste mängutunnid, lauljaid juhendasid Evi Kõmmus ja Ene Urman, korraldati üritusi. Majahoidjana asus tööle Jüri Kerves 2002. aastal parimaks sotsiaaltöötajaks valiti jane Aron. 2003. aastal korraldati puuetega inimeste laager ja eakatele ekskursioon Lahemaale. Eakad korraldasid kohvikuõhtuid, lauljaid hakkas juhendama Margarita Ristmägi ja hiljem Malle Mürgimäe. 2004. aastal asus perekeskust juhtima Elle Voolma, perekeskusest lahkus Helle Aron, kes samal aastal valiti maakonna aasta sotsiaaltöötajaks. 2005. aastal jätkasid tegevust lauljad ja tantsijad, puuetega inimeste rühm, aprillis oli Hellamaa Perekeskuse 10. aastane sünnipäev.

2006-2009. aasta algul lahkusid perekeskusest Elle Voolma ja Jane Aron. juhataja kohusetäitjaks sai Õie Laksberg , puuetega inimeste juhendajas sai Ene Leigri, kes hiljem sai perekeskuse juhatajaks. Tegevust jätkasid lauljad, tantsijad, kirjandusklubi, kodundusring, tüdrukute ja poiste klubi, kitarriring, käsitööring ja aiandusring, jätkus näitering ja laste ja mudilasringid kellega tegeles Sille Sõlg. Kord nädalas toimus arsti vastuvõtt ja kord kuus pastoritund. 2007 aastal. projektijuhina jätkas Õie Laksberg. Noorte-ja lasteringiga juhendas Sille Sõlg, sügisest ka Siret Metsküla. Kodumudilaste mängurühmaga tegelesid Janika Palkman ja sirje Reinpal. abitöölisteks olid Siiri Samm ja Mai Valk, tegevusjuhina tuli tööle Tuuli Karukäpp. Jätkusid puuetega inimeste kokkusaamised, toimus üritusi ja ekskursioone. 2008 aastal tuli tööle Maimu Nõmm ja Siret Metsküla ja samal aastal valmib ka perekeskuse kõrval valla sotsiaalmaja 5 eluruumiga kokku 10 - le elanikule. 2009. aastal jätkuvad laulu -  ja tantsuringid juhendajateks Aune Ork ja Tiiu Vannas, endiselt jätkuvad lasteringid, mälumäng, pastoritund, tervisevõimlemine. Endiselt toimub üritusi ja ekskursioone.